Politsei- ja Piirivalveamet

   

Päästeliit

   

ESTSAR FB  

   

 

VIIE SÕRME REEGEL, KUI KEEGI ON KADUNUD...

Sageli küsitakse, et mida teha siis, kui leiad end olukorrast, kus keegi lähedastest on kadunud. Ükskõik kui raske see ka poleks, väldi paanikat, sest paanika on halvim vaenlane ja halvab targalt tegutsemise juba enne, kui jõuad tegutsema hakata. Jäta meelde kuldreegel: iga vihje või viide otsitava võimalikule asukohale on oluline.
1. Helista või külasta inimese elukohta, veendumaks et teda tõesti ei ole ning et temaga ei saa ka kontakti.
2. Helista või käi läbi tema tuttavad ja sõbrad, uuri millal ning kus keegi teda viimati nägi, pane need andmed paberile.
3. Kui on teada, käi läbi ka tema lemmikkohad ja liikumismarsruudid jne, soovitatavalt mitte üksi.
4. Helista politseisse ning anna teada inimese kadumisest. Kindlasti informeeri, et oled tuttavad läbi helistanud ja võimalikud kohad läbi käinud.
5. Ühendust tasuks võtta ka meiega, sest aeg on sellistel juhtudel kõige suuremaks vaenlaseks nii otsijatele kui ka kadunud või hätta jäänud inimesele. Me saaksime operatiivselt tegutsema asuda ning kooskõlastada oma tegevusi politseiga.

----------------------------------------------

ENNE METSA MINEKUT

 
MÄRGATAVUS
Kui lähed metsa, siis mida erksam riietus seda kergemini oled märgatav. Kui sul on auto või oled autoga, siis peab selles olema helkurvest. Üldiselt inimene ei eksi ära ettekavatsetult, samamoodi ei pane me turvavööd peale kuna ootame avariid – me ennetame olukordi. Samas tihedas metsas on lisaks nähtavusele oluline ka kuuldavus, seetõttu on väga nutikas omada taskus üht vilet, sest karjuda ei jaksa inimene üle paari minuti.
 
ILMASTIK
Riietumisel arvestage ilmastikuga ning ka selle võimaliku muutumisega. Riietuge kihiliselt ning kindlasti jalanõud peaksid vastama nii ilmale kui maastikule. Kaasas võiks olla ka tule süütamiseks vajalikud vahendid, seda nii sooja saamseks kui vajadusel märguandeks
 
VALGUS
Metsa minnes arvestage päevavalguse pikkusega, soovitav on minna metsa juba enne lõunat. Samuti on päikese asukoht metsa minnes ja sealt tulles muutunud, mistõttu päikese järgi suunda ei ole mõistlik määrata.
 
PARTNER
Kui vähegi võimalik, ärge kunagi minge üksinda, sest õnnetus ei hüüa tulles. Kindlasti anna oma plaanidest kellelegi teada, täpsustage kuhu ja millal ning hinnake ka kui kauaks plaanite minna.
 
ÜHENDUS
Metsa võta kaasa täislaetud mobiiltelefon, tasub arvestada, et jaheda ilmaga saab ka aku kiiremini otsa.
 
HAMBA ALLA
Vedeliku- ja süsivesikute puudus soodustab segadustunde tekkimist, seetõttu peab kaasa olema midagi juua ja veelgi parem kui kaasas oleks ka šokolaadi, pähkleid, tükk halvaad või muud energiarohket.

----------------------------------------------------

METSAS OLLES

 

MAAMÄRGID

Metsas liikudes tee endale teadlikke märkmeid ümbritseva kohta, proovi meelde jätta suuremaid teistest eristatavaid maamärke (kivirahnud, kõverad puud, puude kogumid, sipelgapesad vms). Kui tahad liikuda sirgelt kindlas suunas, sea endale väikeseid sihtmärke: vali objekt milleni jõuda võimalikult kaugele ning liigu selleni enne kui valid järgmise. Vastasel korral on inimesel kalduvus hakata eelistama kerget pööramist ja see viib ringiratast liikumiseni.

TEAVITA

Kui tunned, et oled orientiirid kaotanud ning sa võid olla eksinud, siis vähimagi võimaluse korral teavita oma olukorrast. Helista hädaabi numbrile 112, teavita lähedasi. Käesolevaga on häirekeskusel juba olemas teatav võimekus helistajat positsioneerida ning anda juhtnööre edasisteks sammudeks. Väga oluline on anda abivajadusest märku varakult. See ei tülita kedagi! Vastupidi, vähe on kasu sellest kui oled ennast viimseni ära kurnanud ning pimeda peale jäänud, sest pimedas on maastikuotsingud väga keerulised ning nõuavad oluliselt enam ressursse.

MÄRGATAVUS

Kui sa ei ole jõudnud kokkulepitud ajaks tagasi, oled teatanud sellest et ei leia teed või on põhjust sind otsima hakata, siis on õige aeg teha ennast võimalikult märgatavaks. Kõik eredad riided katsu tuua esile, kui sul on vile, siis puhu seda, tee üles lõke. Kui sa liigud edasi ning sul on kaasas mingeid toidu- või toote pakendeid, siis võid neid ribastada ja puuokste külge, hea oleks kui saad kraapida või käepäraste materjalidega oma nime lähedusse jätta. Oluline on see, et sinu sealviibimisest jääks maha jälg mida mööda otsijad õige suuna saavad.

KÜLM NÄRV

Iga inimene küll teab seda tõdemust, aga ikkagi – säilita rahu ja hoia külma närvi! Paanikas inimene käitub tihti ettearvamatult ja teinekord ennast kahjustavalt. See reaktsioon on meile kaasa sündinud kui „jookse või võitle“ kaitserefleks, mis aktiveerub kui inimene tunneb ennast ohustatuna. Selleks, et sa jääksid ratsionaalseks pead sa allutama oma kontrolli alla hingamise ning mõtted. Hinga sügavalt läbi nina lugedes kaheni, hoia hinge paar sekundit ja välja hingates samamoodi – hinga välja pikalt lugedes kaheni ja hoia taas hinge kinni. Mõtle sellele kuhu või kelle juurde tahad välja jõuda, väldi muretsemist ja emotsioonide purskeid.

MÄRKA INIMTEGEVUST

Eestis on vähe metsamassiive, mis oleksid nii suure ulatusega, et sellest mingis osas inimtegevust pole märgata. Kui oled jõudnud metsasihile, siis jää sellele. Kuulata kas on kuulda ronge, liiklust või muid inimtegevusega seotuid helisid, liigu nende suunas. Kui oled eksinud siis eesmärk ei ole jõuda samasse punkti kust metsa sisenesid, vaid jõuda abini.

-----------------------------------------------------------

 

JÄÄOHTUS

Jääle minekuks peab jää olema piisavalt paks ja „terve“. Üldine reegel on, et jää peab olema vähemalt 10cm paks. Kõige kindlam meetod on jääpuuriga auk teha ja mõõta, kuid enamasti ei ole see käepärast. Arvesta kui pikalt on külma olnud, kui sile jää on ning millised on olnud päikese ja tuule tingimused. Inimest kannab „terve“ jää. Selles puuduvad lõhed või praod, väljanägemine on ühtlane ja sile. Pikipragu vähendab jää tugevust ligi 25%, ristipragu ligi 40%.

Ole eriti tähelepanelik:

·         kõrkjate kasvukohtades;

·         madalikul;

·         allikate juures (lumekatteta jääl on allikakohad näha tumedamate laikudena);

·         kanalisatsiooni, jõe, oja või kraavi suudmekohas;

·         koolmekohtades;

·         jõe kitsenemis- või pöördekohas;

·         laevateedel.

NB! Vooluveekogul, nt jõel on jää alati nõrgem kui järvel või tiigil;

 

LÄHED JÄÄLE

Plaanides jääle minekut mõtle korraks läbi, mida selga-jalga panna ja kaasa võtta. Riietus võiks hoida võimalikult palju õhku, et vajadusel hoiaks see sind vee peal. Jalga ei ole mõistlik panna selliseid jalanõusid, kust läbi jää vajudes vesi välja ei saa. Väga hea oleks päästevest, kuid selle puudumisel paki kaasa seljakott veekindlalt vahetusriietega, ka see võib vajadusel hoida sind vee peal.

Kui on, võta kaasa jäänaasklid. Kui ei ole improviseeri, tee kasvõi kruvikeerajatest või vanadest võtmetest ning hoia neid kohas kus sa ohuolukorras need kätte ka saad.

Jääkepp - tugev, u 2m pikkune otsast terav tokk. Sellise abivahendiga saad jää tugevust mõõta koputades, samal ajal on sellest palju abi ka läbi jää vajudes nii üksi august välja ronides kui ulatamiseks päästjaile välja tõmbamiseks. Samamoodi võiks olla kaasas ka nööri, vahendeid, et anda enda abivajadusest märke jne.

 

OLED LÄBI JÄÄ VAJUNUD

Seda ei plaani keegi, kuid kui see juhtub on oluline, et oled varem sellele mõelnud, sest siis on vaja kiirelt tegutseda. Mida rutem välja saad, seda vähem kulub jõudu ja seda kuivemaks jäävad riided.

Ajage käed laiali ja kallutage ennast tahapoole, et käte ja kehaga pidurdada ning peatada oma vajumine vette. Kuldreegel on ennast tuldud tee suunas tagasi keerata, sest seal oli jää mis teid kandis. Proovige hoida ennast jääpinnaga võimalikult ühetasa, ka jalad tõstke veepinnale, tehke ennast võimalikult lamedaks ning roomake jääle. Kasutage mistahes abivahendeid – jäänaasklid, jääkepp vms. Väldi jää alla surumist ja enda jää peale tõukamist, pigem katsu hoida liigutused nurga alla ning kraabi või libista ennast jääpinnale.

Andke endast märku hüüete või vilistamise teel. Sul on vaid loetud minutid enda heaks midagi teha, pane need maksma. Kui abi sinuni õigel ajal ei jõua, ei saa hiljem midagi teha.

Kui sul on õnnestunud jääle saada, siis mitte mingil juhul ära tõuse püsti, vaid rulli või rooma tuldud teed tagasi. Katsu hoida õlad ja pea kuivad.

 

OLED JÄÄAUGUST VÄLJA SAANUD

Oht ei ole sellega veel möödas, et oled jääaugust pääsenud. Alajahtumine ehk hüpotermia on juba alanud. Kui sul on vahetusriided, vaheta need tuulevarjus. Soojenema peab seest välja ehk hinga sooja õhku, joo sooja jooki (mitte kuuma), minge kuhugi sooja. Samas ärge rabelege, oluline on hoida sooja elutähtsate organite juures nagu süda, kopsud, aju ning asjatul liigutamisel jõuab külm nende organiteni kiiremini ning võib tekkida külmašokk. Lisaks on külmunud inimesel valus kui teda liigutatakse.

Külmunu tuleb isoleerida külmast (maapinnas, väliskeskkonnast), seda võib teha tekkide või muude käepäraste materjalidega. Keha ülessoojendamiseks või kasutada ka teisi inimesi, selleks pannakse ta paljalt teiste vahele soojenema.

Alajahtunud inimene tuleb isoleerida maapinnast ja väliskeskkonnast. Kõige parem oleks pakkida ta tekkidesse ja termolinadesse.

Helista häirekeskussess 112.

LÄBI JÄÄ VAJUNUD INIMEST PÄÄSTES:

Pea meeles, et enda ohutus on kõige tähtsam. Parem on siiski üks hukkunu kui kaks hukkunut!

Tegutse järgmiselt:  

·         hinda olukorda – mis on juhtunud, mis on õnnetuse põhjus;

·         kutsu abi hüüa appi, teavita ja helista 112;

·         lähene läbi jää vajunud inimesele mööda tema jälgi, viimased 10 m rooma või kasuta oma toetuspinna suurendamiseks abivahendeid (suusad, kelk, kepp jne);

·         jäta enda ja jääaugu serva vahele umbes enda pikkune vahemaa, kuhu saad tõmmata abivajaja;

·         ulata abivajajale käepikendus (jope, nöör, kepp, suusk jms);

·         ära anna mingil juhul uppujale kätt šokis inimene võib abistaja suure jõuga vee alla tõmmata, uppujal on mitme inimese jõud (isegi lapsel on uskumatult suur jõud) ja kannatanu juurde vettehüppamine võib jääda su viimaseks hüppeks;

·         kui oled kannatanu jääle aidanud, jäta tema ja enda vahele kuni tugevale jääle või pinnasele jõudmiseni inimese pikkune vahemaa. Kahe kõrvuti liikuva inimese raskuse all võib jää murduda.

Kui inimene on vajunud 4+C° vette (jääaluse vee temp Eestis), siis on tal teadvusetuseni kuni 10 min aega, tihti vähem. Tegutse arukalt ja kiirelt!

http://www.112.ee/jaaohutus

---------------------------------------

 

KUIDAS KÄITUDA, KUI OLETE LEIDNUD VÕIMALIKU PLAHVATUSOHTLIKU ESEME?

  • Ära puuduta leidu!
  • Eemaldu ohtlikust esemest!
  • Ära kasuta raadiosidevahendit leiu läheduses!
  • Informeeri leiust Häirekeskust telefonil 112!
  • Põhjenda, miks konkreetne ese kahtlust tekitab!
  • Jäta enese kontaktandmed!
  • Teavita teisi läheduses viibijaid võimalikust ohust!
  • Võimalusel piira ala ja tähista ohu olemasolu!
  • Kui sa omad leiu kohta infot, edasta see korrakaitsjatele. (Tead kelle ese kuulub, kaua ese on selles kohas olnud jms.)
  • Ära sisene piirdelindiga või muul viisil tähistatud ohualasse!

POMMIKAHTLUS

Kas tegu on pommiga või hoopis omanikuta esemega? Paljudel juhtudel on paanikakülvajaks omaniku poolt unustatud esemega, mis on mahajäänud avalikku kohta. Teine ehk veelgi suurem probleem tuleb ebaõigest suhtumisest meie ühiskasutuses olevasse avalikku ruumi. Nimelt on isikuid, kes suutmatusest või ükskõiksusest oma prügi ja jäätmed laokile jätavad põhjustades sellega kaaskodanikes võimaliku pommihirmu. Lähtudes üldtunnustatud korranõuetest ja turvareeglitest saame viia oma elukeskkonna tasemele, mis vähendab tunduvalt igasuguseid turvariske. Rutiinse kontrolli käigus leidnud kahtlase eseme korral selgita esmalt, kas keegi sinu kolleegidest või kaaslastest teab midagi leitud esemest, kuulub see kellelegi neist?

LÕHKEAINE VÕI LAHINGUMOONA LEID

Eestimaa on olnud mitme sõja ja pika okupatsiooniaja tunnistajaks. Veel tänapäevalgi leitakse lahingumoona, mis pärineb I maailmasõjast ning Vabadussõjast. Üpris tavapärased on aga leiud II maailmasõja ajast ning vastupanuliikumise- metsavendluse aegne lahingumoon. Järjest arenev ja laienev majandustegevus toob kaevamistööde, põllutööde või mõne muu tegevuse juures ikka ja rohkem päevavalgele selliseid ohtlikke esemeid.
Kahjuks on juhtumeid, kus mürsu või granaadi leidnud isik on plahvatusohtlikku eset transportides pannud ohtu ennast ja ümbritsevaid. Lisaks sellele on tegu ka õigusrikkumisega, “lõhkematerjali ebaseaduslik käitlemine”.

ANNA LEITUD LÕHKEMATERJAL ÜLE LEIUKOHAL, ASUDES ISE OHUTUS KAUGUSES!

  • Ära puuduta leidu!
  • Ära kasuta lahtist tuld leiu lähedal!
  • Eemaldu ohtlikust kohast!
  • Informeeri leiust Häirekeskust telefonil 112!
  • Teavita teisi läheduses viibijaid võimalikust ohust!
  • Võimalusel piira ala ja tähista ohu olemasolu!
  • Märgista leiukoht!
  • Leitud lõhkematerjal tuleb üle anda leiukohal!
  • Ole abijõududele telefoniteel kättesaadav.
  • Ära sisene piirdelindiga või muul viisil tähistatud ohualasse!
  • Kui sa omad leiu kohta infot edasta see korrakaitsjatele. (Oled teadlik, kelle valduses lõhkematerjal on või oli.)

Leiust teavitamise korral rakendub kohene reageerimisahel. Vajadusel võetakse leidjaga ühendust ning lepitakse kokku kuidas eseme asukohta jõuda.

HÄIREKESKUSELE EDASTATAV INFORMATSIOON:

Pommiohust, lõhkeaine ja lahingumoona leiust teavita Häirekeskust telefonil 112! Selleks, et hinnata ohtusid ja vajadusel edastada sündmuskohale juhtnööre:
  • Kirjelda leidu, mille te leidsite. Kirjelda millise kujuga leid on: ligikaudne pikkus, läbimõõt jne. Kas nägite eseme küljes detaile nagu juhtmed, patareid jms.
  • Teates kajasta ka, kuidas te eseme leidsite - kaevetööde teostamisel, juhusliku möödujana, keegi tõi selle või muu põhjus. Võimalusel teavitage, kas eset on liigutatud.
  • Anna ülevaade, mitu eset leidsite. Kas tegu on üksikleiuga või on esemeid mitu? Kas leitud esemed on sarnased?
  • Edasta leiu täpne asukoht. Alusta täpsest aadressist ja lõpeta konkreetse asukohaga: põld, kapp, 2. korruse elektrikapp jne. Kui aadressi andmine on keeruline, siis määrake kohtumispaik, et edasi juba spetsialistid leiukohale juhatada.
  • Kirjeldage leiukohta. Kas leiu või leiukoha läheduses viibib inimesi? Asub leid hoonestatud alal jne?
  • Edastage kindlasti enda nimi ja kontaktandmed! Vajadusel võetakse sinuga täiendavalt ühendust, et saada täpsustusi või edastada täiendavaid käitumisjuhiseid.

Hädaabinumrile 112 tulevatele kõnedele vastavad Häirekeskuse päästekorraldajad. Täpsem info Häirekeskuse kodulehelt  www.112.ee

 

Allikas: Häirekeskus
 
-----------------------------------------
 
KUIDAS KÄITUDA KOHTUMISEL METSLOOMAGA.
 
Selgitavad lingid:
 
 
   

Kontakt  

Telefonid 24H: 

Operatiivtelefon:  56 871 271

Postkast: info@estsar.ee 

Facebook:  ESTSAR 

Skype:  estsar.estsar

   

.  

   

.  

   

.  

   

.  

   

Ellujäämisakadeemia  

   

.

Rax
   
© ESTSAR